Mida katuse ehitamisel ja renoveerimisel silmas pidada?

Selleks, et iga majaomanik peaks katuse ehituse või renoveerimise ette võtma vaid korra, tasub üheksa korda plaani pidada ja alles siis tööga algust teha. Millele peaks vigade vältimiseks juba eos tähelepanu pöörama?

Enne tööga alustamist tasub läbi mõelda, mis on soovitud tulemus. Näiteks kas soovitakse ainult kuiva pööningut või tahetakse ka korralikult soojapidavat katust? Kummalgi juhul tuleb kasutada erinevaid lahendusi ja erinev on ka tööde maksumus.

Otsi välja joonised või mõõda katus üle. Hinnapakkumise tegemiseks peab katusemüüja teadma mõningaid detaile sõltumata valitud katusematerjalist. Kõige lihtsam on need leida ehitusjoonistelt. Kui neid pole, oleks vaja hinnapäringusse märkida katuse ja sarika pikkus, kaldenurk, vintskapid ja muud katusest väljaulatuvad osad, korstende arv ja korstnapühkija jaoks vajalik ligipääs sellele ning kohad, kus räästa all liiguvad inimesed või pargivad autod.

Ainult kattematerjali vahetus ei anna sageli soovitud tulemust. Katusekomplekti kuuluvad lisaks kvaliteetne õhku läbilaskev aluskate, erinevad tihendid katuseharjale ja räästale, katusematerjali kinnitusvahendid, vettpidavaid läbiviigud korstendele ja ventilatsioonile ning nõuetele vastav turvavarustus (lumetõkked, käigusillad ja redelid jne). Kui vahetada välja vaid katusekattematerjal, võib niiskus jääda maja konstruktsioonidesse ja soojustusse ning kahjustused ainult süvenevad. Samuti ei ravi pelgalt katusekatte vahetus terveks konstruktsioonidega seotud muresid. Olgu tegemist siis korstna paiknemisega katuse neelus, vintskapi katuse liiga väikese kaldega, vettinud soojustuse, pehkinud sarikate, lekkivate vihmaveerennidega või lõikuvate katuseneeludega. Katusevahetus on piisavalt suur ettevõtmine, et teha selle raames ära kõik vajalikud tööd.

Eelista hingavat ja tugevamat aluskatet. Kuna suur osa niiskusest tekib toidu valmistamisest, duši all käimisest või isegi hingamisest hoone sees, laseb hingav aluskate selle välja ilma, et soojustus ja katusekonstruktsioonid niiskusekahjustusi saaksid. Hingava aluskatte korral jääb ära ka tuuletõkke paigaldus ning kokkuhoid selle materjali ja  töö pealt on arvestatav rahaline võit. Kvaliteetse hingava aluskatte minimaalne kaal peaks olema 160 grammi ruutmeetri kohta. Raskem aluskate tähendab, et kangas on armeeritud, sel on rohkem kihte ja ta on seega tugevam. Õhukese ebakvaliteetse aluskattega võib juhtuda, et katusepaigalduse ajal mööda katust ronides vigastatakse seda või astutakse lausa katki. Samuti on armeeritud aluskatte eluiga pikem, kuna erinevalt õhukestest materjalidest ei veni tugev aluskate välja.

Võrdle vaid võrreldavaid lahendusi. Näiteks õhuke plekk võib olla katusekividest odavam, kuid selle eluiga on kümneid kordi lühem kui kivikatusel. Samuti on erinevate tootjate katusetihendid erineva eluea ja garantiiajaga ning halvemal juhul võivad ebakvaliteetsed tooted hakata lihtsalt vett läbi laskma. Selliste apsakate vältimiseks palu eelarve tööde ja materjalide kaupa lahti kirjutada ja küsi tootjalt julgesti selgitusi juurde. Samuti peaks pakkumine sisaldama tööde kestust ja kindlasti ka tekkiva ehitusprahi utiliseerimiskulu.

Sea eesmärgiks, et uus katus peab vastu pidama kogu hoone eluea. Katus ehitatakse pikaks ajaks, seega ei ole mõtet riskida odavate materjalide kasutamisega, et esialgne säästulahendus ei kujuneks aja jooksul kõige kallimaks. Näiteks on aluskatte puhul väga oluline see, et see oleks tugevast ja hingavast materjalist, vältimaks niiskuskahjustusi. Soovitatav on ka kasutada ühe tootja materjale, mitte kombineerida kokku erinevaid. Ainult nii saab olla kindel, et katuse erinevad osad sobivad omavahel kokku ning probleemide tekkides ei püüa erinevate komponentide tootjad vastutust üksteisele veeretada.

Arvesta paigaldusvajaduse ja materjalikadudega. Tänapäeval on kivikatuse paigaldamine sama lihtne võrreldes teiste katusematerjalidega ning seda saab teha ilma ühtki naela löömata. Tasuta nõu ja paigaldusjuhiseid saab BMI Monieri konsultantidelt. Arvestada tasub ka seda, et mida suuremad on kattematerjali tükid mõõtmetelt, seda suuremad on ka materjalikaod. Eriti rohkelt tuleb kadusid siis, kui hoonel on kaldharjad, vintskapid ja teised väljaehitatud osad. Suurte materjalitükkide puhul tuleb arvestada ka seda, et tormikahjustuste korral lendab plekk-katuse puhul minema vähemalt terve paan või koguni suur osa katusest. Kivikatus peab tänu kivi väiksematele mõõtmetele tuultele ja tormidele paremini vastu ning ka materjalikadu paigaldusel on minimaalne.

Hinda enne tööde alustamist katusekonstruktsioonide olukorda. Enamike inimeste esimene eelistus on tavaliselt kivikatus, kuid aeg-ajalt jäetakse see variant kõrvale, kuna arvatakse, et kivikatus on alternatiividega võrreldes liiga raske. Tegelikult sobib enamik olemasolevaid katusekonstruktsioone ka kivikatuse paigaldamiseks, sest kivid moodustavad katusele mõjuvast koormusest vaid 10-20%. Kui katus ei pea kivide kaalule vastu, siis ei kanna ta kaugeltki välja lume ja tuule koormust, mis ulatub ühtekokku 76%-ni katusele mõjuvatest jõududest. Siiski tuleb enne uue katuse paigaldust hinnata kandekonstruktsiooni seisukorda. Selleks vajalikud tasuta arvutused või abi ehitusobjektil kohapeal saab BMI Monieri inseneridelt ja ehitusekspertidelt.

Planeerimisel arvesta sellega, et hiljem on vaja ka katusele pääseda. Enne ehitustööde algust kontrolli kindlasti, kas hinnapakkumine sisaldab käigusildu, katuseastmeid või –luuke juurde pääsemiseks, mida nõuab Päästeamet. Lisaks on nõutud lumetõkked kohtades, kus inimesed igapäevaselt räästa all liiguvad. Samuti on maja tervise seisukohalt ülioluline kvaliteetne vihmaveesüsteem ning sadevete hoonest eemalejuhtimine.

Paiguta katuse renoveerimisel vähemalt 15% eelarvest ettenägematute kulude reservfondi. Nimelt võib vana katuse eemaldamisel selguda, et nii mitmedki sarikad on mädanenud, soojustus vettinud, pragunenud korsten vajab parandamist või sootuks väljavahetamist jne. Katusevahetus on niivõrd suur töö, et need probleemid tuleb kindlasti lahendada enne uue katusekattematerjali paigaldamist. Vastasel juhul võib katus vajada mõne aja pärast taas lahtivõtmist või koguni väljavahetamist.

Uuri kohalikust omavalitsusest, kas katusevahetus nõuab ka ehitusteatist või ehitusluba. Kui kasutada renoveerimisel senist tüüpi katusematerjali, siis pole ehitusprojekti vaja. Siiski on soovitav omavalitsusega enne ehitustööde algust ühendust võtta, et vältida hilisemaid juriidilisi pahandusi. Kui katusele lisatakse juurdeehitisi või muudetakse selle kuju, on kindlasti vajalik koostada uus projekt.

Ka uus katus vajab regulaarset kontrolli. Isegi siis, kui otseselt midagi kaevata ei ole, tasub vähemalt kaks korda aastas nii katusele väljapoolt kui ka lagedele toas pilk peale visata. Seda tuleks teha kevadel kohe pärast lume sulamist, sügisel pärast lehtede langemist ning siis, kui katus võis tormi või lumekoristuse tõttu viga saada. Katuselt ja vihmaveerennidest tuleb eemaldada okkad, lehed, oksad ning muu praht, mis tekitavad sageli kahjustusi. Kivikatuse puhul tuleks vaadata, kas kõik kivid ja tihendid on oma kohal ning kontrollida eraldi katuseharja, räästaid, neelusid ja läbiviike.

Soovin pakkumist:

uusrenoveeritav